VIGASTUSED & ESMAABI
Varem või hiljem võib treeningu käigus tekkida vigastusi ja meie kui kogenud treenerite ülesanne on osata igas situatsiooni vastavalt käituda. Õnnetused juhtuvad tavaliselt algajatel või profisportlaste. Algajatel juhtub see kogemuste puudumise tõttu ja profisportlastel liigse kindlustunde ja vähenenud keskendumise tõttu. Lisaks võib lastel tekkida ka kiirest kasvust ja liiga suurest treeningkoormusest tingitud probleeme: põlvevalud, seljavalud jne.
Tuntud arusaam on järgmine: ''Vigastus tähendab perearsti külastust ja tema soovitusel “3 kuud puhkust” järgimist.
Slackline treenerina olen kokku on puutunud slackline alaste vigastustega piisavalt, et jagada enda kogemusi, kuidas anda esmaabi ja milline peaks olema taastusravi.
Esiteks tuleb kohe vigastatud kohale puhkust anda. Vigastatud koht ei pruugi olla valulik, aga põhjuseks on esimesel 30minutil suurenenud adrenaliin kehas, mis varjab valuaistingut. Koheselt tuleks lähtuda KKK printsiibist.
Vajadusel tuleb suunata lapse edasi arsti või oma ala tippspetsialistide juurde kvaliteetsema ravi saamiseks. Korrektne taastusravi vähendab oluliselt slackline juurde tagasipöördumise aega ning aitab vältida korduvvigastuste tekkimist.
Enim tuntud vigastused slackline trennis on hüppeliigese või põlve sidemete vigastus. Esiteks koheselt lähtuda KKK reeglist. Edasised soovitused on võimalik teha peale vigastuse analüüsimist füsioterapeudi poolt.
Kuidas vigastuse puhul käituda
Esimese asjana kiirelt esmaabi. Lisainfo saamiseks mitte eluohtliku terviseprobleemi korral helistada perearsti nõuandetelefonil 1220. Kui aga teie või kaaslase elu on ohus tuleb helistage kiirabisse numbril 112
Trennis saadud trauma korral rakendada RICE printsiipi ehk eesti keeles KKK põhimõtet (Lihase- ja liigesevigastuse esmaabi tugineb nn kolme K põhimõttele: külm + kokkusurumine elastse sidemega + kõrgele tõstmine; pikem kirjeldus allpool).
Treener peab oskama kontrollida raskusastet ja otsustama, kas kaasab lapse jätkuvalt trenni, võimaldades tal kaasa teha neid harjutusi, mida vigastusega saab teha. Kindlasti tulen suunata füsioterapeudi juurde.
RICE pritsiip
Trauma esmaabi algab peale trauma saamist koheselt treeningplatsil ja jätkub kodus. Mida kiiremini jää (külm) viga saanud kohale peale saadakse, seda väiksem on trauma ulatus.
Rest – Puhkus, vigastatud kohale tuleb anda puhkust.
Ice – Jää (aeglustab vereringet, alandab paistetust, vähendab valu), mis tuleb vigastatud kohale asetada peale iga tunni aja tagant ~20 minutiks ja seda siis peale trauma saamist 24-48 tundi. Jääd ei tohi asetada otse paljale nahale (võib näiteks mässida käteräti sisse). Kodus võiks sügavkülmas olla korduvkasutatav külmakott, selle puudumisel ajavad vajadusel asja ära ka sügavkülmas olevad muud produktid.
Compression – Kompression (vähendab paistetust), mis seisneb vigastatud koha elastiksidemega kinni sidumises. Poodides on saadaval isekleepuvad ja korduvkasutatavad elastiksidemed. Jällegi võiks see olla koduse apteegi standardvarustustes. Aitab ka mängus saadud pisemate traumade korral, jääkott alla ja elastiksidemega tugevalt kinni.
Elevation – Kõrgemale tõstmine (vähendab paistetust ja alandab valu), siis heaks vahendiks on öösel magamise ajaks padja jala alla seadmine.
Kuidas käituda näiteks põlve vigastuse korral?
Esimene asi on põlvele peale vaadata! Kui põlv on väga ebanormaalses asendis, siis kiirabi/EMO. Kui on näha, et põlv on lihtsalt turses ja valulik, kuid siiski liigub ja valu pole väga tugev, siis RICE (rest, ice, compression, elevation) ehk puhkust, külma, kompressiooni (tugiside), kõrgemale. Samas ei tohiks kindlasti käsitada põlve kui puupulka ja seda tikksirgena hoida. Valu piires põlve liigutamine aitab paranemisprotsessidele tunduvalt rohkem kaasa. Põlve mittekasutamine nõrgestab aga lihaseid ja pärsib kergelt vereringet, mille tõttu vigastuse paranemine võib venida.
Millegipärast on äärmiselt levinud arusaam, et iga meniski-/sidemevigastus nõuab kohest visiiti ortopeedile ja suurima tõenäosusega operatsiooni. Kergemate venituste ja väiksemate rebendite puhul ei ole see tõenäoliselt vajalik, eriti kui suurt valu ei ole ja põlv liigub. Pigem oleks vaja konsulteerida füsioterapeudiga, lasta põlv hinnata ning teha põhjalik ja juhendatud taastumine. Taastumise eesmärk peaks olema alati jõuda samale tasemele, mis oli enne vigastust, või võimalikult selle lähedale.
Samas, kui on tegemist tõsisema traumaga, on visiit ortopeedile enam kui vajalik. Ja mis kõige tähtsam – igasugune vigastus tuleb välja ravida! Kui trauma- või ülekoormuse järgne taastumine jääb puudulikuks, on suur oht, et tekib kordusvigastus. Sama kehtib ka siis, kui ülekoormust põhjustavat faktorit treeningutelt ei kõrvaldata.
Tekst: Artjom Timtšuk, 2019. Põlvevigastused ja nende ravi. [veebimaterjal]. URL
http://ajakirisport.ee/2019/03/28/polvevigastused-ja-nende-ravi/
Erinevad videod, kuidas käituda vigastuste korral: