Lendasin 9. mail Amsterdami ja sealt rongiga edasi Heegi. Kõik läks väga ladusalt ja peatselt jõudsin esinemispaika ning kohtusin festivali korraldajatega. Läksime kõik koos paigaldustingimusi üle vaatama ja minu üllatuseks oli paigaldus lihtsam, kui alguses arvasin. 
Liin sai üles pandud paadi mastist kuni puuni, mis asus üle kanali. Siiski läks paigalduseks rohkem kui 4 tundi, sest korraldajate saadetud valede andmete tõttu pidi leidma lahenduse 35 meetri waterline paigalduseks. Pidin paigaldama 2,5cm paksuse tubeline liini, mitte 5  cm surferline-i, mida tavaliselt hüppamiseks kasutan, sest mainitud 30 m vahemaa oli 35 m! 

Pärast esinemist tegin ka õpitoa, aga varustuse vähesuse tõttu sai paigaltatud ainult üks liin, mida nappis proovijate rohkuse tõttu. 
Slackline show läks väga hästi ja mul õnnestus isegi ajalehte saada!


Slackline esinemisest tehti ka väike video, mille leiab siit:
https://vimeo.com/271606970


Peale festivali oli mul 11. mai vaba ja otsustasin Amsterdami külastada. Sain kokku Slacktivity slackliner-itega, Daan Nieuwenhuis ja Jonas Konijnenberg. Nad näitasid mulle natuke Amsterdami elu ja tutvustasid traditsioone. See oli üks kiireim ja adrenaliinirikkamaid linna külastusi, mida poleks suutnud ette kujutada. Rentisime mulle ratta ja proovisin ellu jääda selles sipelgapesas. Pole mitte kuskil mõjal maailmas näinud nii ülerahvastatud linna kui Amsterdam. 



Linn on ehitatud vee peale ja pealt vaates ei saa algul arugi, kui palju vett on linnas!

Selles labürindis on väga lihtne ära eksida, esiteks inimeste ja teiseks kanalite rohkuse tõttu. Paljudel inimestel on olemas paadid, mis asendavad linnas autosid! 





Veel lahedaid projekte leiab siit:
www.slackmovements.com

Näeme järgnevatel seiklustel!

Tauri