Idee elluviimine...

Kuulsin, et jäätee viib mandrilt Piirissaarde. Otsus minna Peipsile sai veelgi kindlust juurde. Rääkides plaanist pereliikmetele, soovitas tädi mul kontakteeruda Mesi tare puhkemajaga. Mesi tare omanikul oli meile pakkuda küttega telk, milles võib Peipsi jääl magada, ja isetehtud maasturi ehk karakatiga transporti jääle.

Et projekt ladusalt läheks, kutsusin kaasa korraliku tiimi. Esiteks uurisin enda slackline´i treeningpartnerilt, Kristjanilt, kas ta tuleks ka seiklema, ainulaadset lumekõrbe kogema ja kala püüdma. Lisaks kutsusin kaasa professionaalsed filmijad, Kristini ja Armini, loodust nautima ja kunsti jäädvustama.

Vanjas, Mesi tare juures laadisime kõik projektiks vajaliku karakati peale ja sõit Peipsile võiski alata. Umbes 3,3 km kaugusel panime telgi püsti ööbimiseks ja paigaldasime slackline´i lummavate piltide ja filmi jäädvustamiseks.

See vaatepilt, kus taevas ja maa ühte sulavad, on lihtsalt unustamatu.


Liini paigaldus läks libedalt ja läbimõeldult. Peatselt oli slackline püsti ja unistus hakkas ilmet võtma. Esmakordselt tulin idee peale paigaldada liin keset järve 2016.aasta alguses. Esimene sarnane projekt sai teoks Eesti Vabariigi 99.aastapäeval 2017. Lõpuks viisin unistuse teoks ja leidsin võimaluse täpselt enda unenäos nähtu päriselt ära teha. 

Järgmised tunnid möödusid enda kirge nautides ja kunsti luues.
Päikselisele slackline´i sessioonile järgnes väga äge akrojooga jämm Kristiniga.
Fotode autor: Armin Mitt
 Peale slackline´i oskuse näitas Kristjan ka kalapüügiandi, tõmmates koguni 10 ahvenat õhtusöögiks.  Niipea kui päike oli loojunud, läks väljas kargeks ja ainuke soe koht oli küttega telgis. Õhtusöögiks grillisime kala, praadisime spetsiaalsetes pottides köögivilju ja keetsime lumest teed. Õhtu oli veel noor, aga väljas oli juba täiesti pime ning meie õnneks tähistaevas. Pärast õhtusööki läksime öösessiooni pildistama. Äkki toimus midagi enneolematut. Peipsi järve jää hakkas ragisema. See oli midagi väga ootamatut, aga minu jaoks ei tundunud see ohtlik ja seetõttu panin esimesena soojas telgis silmad kinni ning magasin magusat und. Kristin ja Kristjan kütsid ahju ja rääkisid kogu öö õudusjutte teemal ´´ Mis juhtub, kui jää puruneb ? ´´.

Soojad kallid, Kristjan, Kristin ja Armin, et olite nõus seiklema ja usaldasite mind kogu tegevuse vältel. Kui tulevikus veel ulme ideid tuleb, siis tean, kelle poole pöörduda. 

Suur tänu, Gibbon Slacklines ja Oneinchdreams, projekti toetamast. Aitäh, Mesi tare, sooja telgi ja transpordi eest.

Järgmiste seiklusteni!

Tauri

Kui sa tahad olla kursis meie tegemistega, vaata siit:
www.slackmovements.com

Algatasin ka rahakogumise kampaania neile, kellel pole puhast vett.
Loe rohkem siit: https://my.charitywater.org/tauri-viljar-vahesaar/water-in-need

Kui soovite pilte kommertslikel tingimustel kasutada, võta ühendust Kristin Hanseniga:
http://hansenkristin.com
hansenkristinphotography@gmail.com