Eurotrip 2018
See Eurotrip on üks meeldejäävamaid 2018 aastal tehtud reise. Reisipartneriteks olid Kristjan, Alex A., Alex L. ja Merike L. Ausalt öeldes on raske leida lõbusamaid reisipartnereid kui nemad. Reis sõpradega kestis 12 meelejäävat päeval. Seiklusi leidsime nii Saksamaalt kui ka Austriast.
29.06.18 sõitsin autoga Müncheni lennujaama poole, et võtta auto peale reisipartnerid:
Kristjan, Alex A., Alex L. ja Merike. Neid lennujaamas nähes tekkis kohe soe kodune tunne. Sättisime ennast juba täis pakitud Chyslerisse ja suundusime Müncheni kesklinna poole. Otseselt planeeritud ei olnud midagi. Käisime poes ja mulle meenus üks rahulik linnaäärne Eisbachi jõe kõrval olev piirkond, kus saaks toitu ja loodust nautida.
Peale söömist hakkasime mõtlema, kus ööbida oleks võimalik. Tahtsime leida rahulikku piirkonda, mis poleks linnast väga kaugel. Järsku tuli meelde, et Müncheni lähedal elavad tuttavad Eestist. Tegin kõne peale ja külastus saigi teoks. Sõime koos teiste eestlastega õhtust ja nemad oskasid soovitada ilusat kohta Holzkircheni lähedal, nimelt Kirchsee. Esimene öö saigi veedetud Kirchsee kõrval võrkkiikedega metsas.
Järgnevad kaks päeva möödusid kiiresti, kuna 30.06.18 pidime tagasi Münchenisse minema, et valmistuda Slackline Masters võistluseks. Aitasin Gibbonil asju paigadaldada ning samalajal sõbrad Eestist vaatasid Münchenis ringi.
1.07.18 oli võistluspäev ja Kristjan otsustas ka osa võtta. Nimelt toimus kaks võistlust: Tandem ja Jibline võistlus. Jaan Roose ja mina, Tauri võtsime osa mõlemast. Õnnestus saavutada koos Jaaniga Tandem-is 5.koht ja Jibline-is 1. ja 2. koht. Suure üllatusena sai Kristjan Jibline võistlusel 5.koha.
Teiseks juuliks oli planeeritud mägedesse ööbima minek, et paigaldada ''Karnzhorn'' mäetippu highline. Matka alguses proovisime kõik varustuse võrdselt ära jagada. Mina võtsin peamiselt slackline varustust, mis kaalus kõik kokku 25-30kg. Teised ülesandeks oli kaasa võtta magamisased, söök ja jook ning kõik muu pudi-padi, mis on kindlasti vajalik. Kõik mittevajalik tuli välja sorteerida, kuna seljakotid olid isegi rasked.
Selle liini paigaldus oli kerge ja sobis väga hästi algajatele. Isegi Kristjan ja Alex tõusid sellel liinil püsti.
Järgnevaks liikusime uude kohta ööbima. Leidsime ilusa järve, mille kaldale paigaldasime võrkkiiged.
Järgnevad päevad möödusid uusi seiklusi otsides. Vihmaste ilmade korral
ööbisime koobastes või mahutasime ennast kõik autosse mugavalt magama.
Ühe lausega võiks öelda, et see oli üks lahedaimaid Eurotrip'e, mida olen kogenud! Tänud sõbrad! Seiklusi, mida kogesime oli veel kirjeldamatu hulk ja seetõttu jätan need kirjutamata. Tuletame meelde järgmisel saunaõhtul!
Elage seiklusrikkalt!
Tauri
Kristjan, Alex A., Alex L. ja Merike. Neid lennujaamas nähes tekkis kohe soe kodune tunne. Sättisime ennast juba täis pakitud Chyslerisse ja suundusime Müncheni kesklinna poole. Otseselt planeeritud ei olnud midagi. Käisime poes ja mulle meenus üks rahulik linnaäärne Eisbachi jõe kõrval olev piirkond, kus saaks toitu ja loodust nautida.
Peale söömist hakkasime mõtlema, kus ööbida oleks võimalik. Tahtsime leida rahulikku piirkonda, mis poleks linnast väga kaugel. Järsku tuli meelde, et Müncheni lähedal elavad tuttavad Eestist. Tegin kõne peale ja külastus saigi teoks. Sõime koos teiste eestlastega õhtust ja nemad oskasid soovitada ilusat kohta Holzkircheni lähedal, nimelt Kirchsee. Esimene öö saigi veedetud Kirchsee kõrval võrkkiikedega metsas.
Järgnevad kaks päeva möödusid kiiresti, kuna 30.06.18 pidime tagasi Münchenisse minema, et valmistuda Slackline Masters võistluseks. Aitasin Gibbonil asju paigadaldada ning samalajal sõbrad Eestist vaatasid Münchenis ringi.
1.07.18 oli võistluspäev ja Kristjan otsustas ka osa võtta. Nimelt toimus kaks võistlust: Tandem ja Jibline võistlus. Jaan Roose ja mina, Tauri võtsime osa mõlemast. Õnnestus saavutada koos Jaaniga Tandem-is 5.koht ja Jibline-is 1. ja 2. koht. Suure üllatusena sai Kristjan Jibline võistlusel 5.koha.
Teiseks juuliks oli planeeritud mägedesse ööbima minek, et paigaldada ''Karnzhorn'' mäetippu highline. Matka alguses proovisime kõik varustuse võrdselt ära jagada. Mina võtsin peamiselt slackline varustust, mis kaalus kõik kokku 25-30kg. Teised ülesandeks oli kaasa võtta magamisased, söök ja jook ning kõik muu pudi-padi, mis on kindlasti vajalik. Kõik mittevajalik tuli välja sorteerida, kuna seljakotid olid isegi rasked.
Selle liini paigaldus oli kerge ja sobis väga hästi algajatele. Isegi Kristjan ja Alex tõusid sellel liinil püsti.
Järgnevaks liikusime uude kohta ööbima. Leidsime ilusa järve, mille kaldale paigaldasime võrkkiiged.
Järgnevad päevad möödusid uusi seiklusi otsides. Vihmaste ilmade korral
ööbisime koobastes või mahutasime ennast kõik autosse mugavalt magama.
Ühe lausega võiks öelda, et see oli üks lahedaimaid Eurotrip'e, mida olen kogenud! Tänud sõbrad! Seiklusi, mida kogesime oli veel kirjeldamatu hulk ja seetõttu jätan need kirjutamata. Tuletame meelde järgmisel saunaõhtul!
Elage seiklusrikkalt!
Tauri