Kommenteeri

Paastumine on blogimiseks

Leidsin paastumise endale 2020 aasta alguses ja olin sellest väga vaimustuses. Mitte ainult ei leia paastudes aega blogida, vaid leiad aega iseendale ja oma emotsioonidega tegelemiseks. Mis on paastumine? Kuidas selleni jõudsin? Miks ma paastun?

See on minu esimene blogi igapäevaelust 13.01.2020 kell 2:15. Otsustasin võtta selle aja, kuna uni lihtsalt kadus ära peale 6 tundi magamist (arvan, et see on paastumise tõttu, kuna keha ei pea öösel sööki töötlema, vaid saab rahus puhata). Nimelt läksin kell 20:00 magama ja ärkasin öösel kell 2:00. Kindlasti küsite, et miks läksin nii vara magama? Eelnevad päevad olid lihtsalt väga tempokad, alustades esinemise ettevalmistusega 10.01.2020 kell 9:00, kui läksime koos Joosepiga Mileedi Lillemajja highline'i paigaldama, ronides redeliga 5 m kõrgusele lae alla. Mileedis saime paigaldusega valmis 12:30ks. Siis sain natuke puhata ja kella 15ks läksime A. Le Coq'i, kus andsin slackline trenne Laste Tervisekoolile 15:30 – 18:30. Need koolitused toimuvad igal nädalal reedeti ja tulla võiva kõik soovijad. 

Igal reedel A. Le Coq spordihoones Tartus

Kell 15:30 – 16:30 » 7 kuni 10-aastased;
Kell 16:30 – 17:30 » 10 kuni 13-aastased;
Kell 17:30 – 18:30 » täiskasvanud.

Täpsem info - https://lastetervisekool.ee/slackline-kas-see-on-ohtlik/

Kell 18:30ks liitus treeninguga ka Alex Aus (Eesti Slackline Meister 2018), kes asendab treeninguid 17.01.20 & 24.01.20, kuna minul on esinemised Tallinnas, esiteks Tondiraba jäähallis ja siis Noblessneris.

(Tondirabas tuleb 18.01.20 ''Alice in Winter Wonderland'' etendus. Selles show's on sügav sisuga jutustus, kuidas Alice (näitleja Krista Palm) satub imedemaale, kus hakkab toimuma erinevad müstilisi asju. Lavastuses on nii akrobaatikat, slackline kui ka valgusmängu!
Noblessneris tuleb 24.01.20 LED-highline show, mille paigaldus tuleb teha 22.01 Slacktivity seinakinnitustega. Lisaks avame ürituse Kuldsete skulpuuridena.)

Peale Slackline treeningut pakkus Alex välja minna jääauku ja püsida rohkem kui 1 minut, sest siis pidavat kergemaks minema. Otsustasin väljakutse vastu võtta, sest kogemusi on piisavalt juba eelnevast aastast, kui tegime video Sinijärvel Eesti Vabariigi 101 aastapäevaks ''Vaga Vesi Sügav Põhi'' – Video & Behind the Scenes .

Seega 19:30 ostustasime minna Anne kanalisse ja Alex pani käekellale alarmi 3-le minutile , kuna valikus puudus 2 minutit. Järsku oli Alex juba vees ja ei olnudki aega mõelda rohkem ja tuli minna. Vesi oli piisavalt külm, et peale 20sekundit hakkas kõri nagu kokku tõmbuma ja hingamine läks raskemaks. Sulgesin silmad ja tulid meelde tegevused Sinijärvel ja siis mägedes highline'l, kus vaja sügavalt hingata, et rahuneda. Tegin seda ka jääaugus, hingates suu kaudu sügavalt sisse ja välja, kuni järsku Alex ütles, et 1,5 minutit on möödas. Kuidas see aeg järsku nii kiiresti läks? Olin just 20ndal sekundil, kus hingamine oli raskendatud ja siis järgmisel hetkel oli 1,5 minutit möödas. Enam ei tundunud 3 minutit väga kaugel. Alex küsis, kuidas mul on ja kas käsi saan liigutada. Ma ei vastanud, aga proovisin näppe liigutada ja tundsin, kuidas kogu tegevus on aegkluubis. Läbi kõva pingutuse sain käed rusikasse ja tundsin, et nüüd on aeg välja minna. Minu meditatsioon oli sellega lõppenud. Ajaliselt ma ei tea, kas ma olin 3 minutit, aga hakkasin vaikselt välja tulema, sest kiiresti ei saanud ma midagi teha. Mõne hetke pärast tuli ka Alex. Seisin tükk aega redeli juures purdel ja proovisin mõista, kas mul on külm ja mida ma tunnen. Kõik oli väga aeglane ja temperatuurist ei saanud aru. Mis see külm või soe üldse on ? See on meie tähenduse loomine mingile kogemusele ja sellel hetkel ei osanud ma midagi mõelda vaid lihtsalt olin, tunnetasin ja kogesin ennast ja ümbrust. See oli väga ilus kogemus. Nägin Alexit kuivatamas, mis tõi ka mind tagasi siia maailma, ja alustasin kuivatamist, mitte sellepärast et oleks külm olnud, vaid lihtsalt Alexi eeskujul. Siis tundsin, kuidas näpud ei liigu päris nii nagu soovin ja kuivatamine oli väga vaevarikas. Selleks et saaks kiiremini liigutada otsustasin käsi rapuda, nagu sooritaks suuskadel paaristõukeid. Tegin seda harjutust nii kaua kuni tundsin, kuidas käed oleks nagu nõelapadjale surutud. Kogu kehas oli väga võimas ja soe tunne ja kui lõpuks näpud ka liikuma sain, siis tundsin, et läheks uuesti vette. (See tunne on tegelikult tekkinud adrenaliinist, mis kehas möllab ja uuesti vette minek pole hea mõte.) Lõpuks sain kuivatatud ja oli aeg soojasse autosse minna. Järsku hakkasid tekkima perioodiselt külmavärinad üle terve keha. Sügavalt sisse hingates värisesin rohkem ja sügavalt välja hingates külmavärinad kadusid ning kogu keha lõtvus. Selline tegevus jätkus peaaegu 10 minutit. Viisin Alexi koju ja lõpuks külmavärinad kadusid.

10.01.2020 õhtul tegime Lenaga ArtisticFlowStudios peaproovi järgmise päeva LED-show'ks ja koju jõudsin jälle väga hilja. Magasin maksimaalselt 6 tundi, sest 11.01.20 hommikul kell 10:30 hakkasime Lenaga sõitma minu vanaema juubelile Taagepera lossi. Otsustasime teha talle üllatuse Kuldsete skulptuuridega. See oli minu esmakordne kogemus olla skupltuur ja Lena ütles, et sain sellega väga hästi hakkama. Vanaema oli väga õnnelik ja kõik olid väga uudishimulikud. Krista on nende kostüümidega teinud uskumatult head tööd, nagu kõigega, mis ta teeb, pannes tegevustesse enda südame! Jätsime skulpuuri maskeeringu peale terveks külastuseks, sest peale sünnat pidime minema skulptuuridena juba järgmisele üritusele. Taageperas saime väga head söögipalad ja kella 15st hakkasin Mileedi Lillemaja suunas liikuma, et olla ka Kuldsed skulptuurid TMB ürituse avamisel kell 18:00. Tänu eelnevale kogemusele olin juba soe ja nautisin skulptuuriks olemist täiega. See on nagu meditatsioon, sest kõik liigutused on aegkluubis ja tunnetad täielikult kogu oma keha. Alateadlikult mõtled, et keegi kogu aeg jälgib, seega minu ülesanne on olla liikumatu! Õnneks olid mul prillid peas ja tänu sellele ei pidanud ma kellegagi tõtt vaatama, mis tegi esmakogemuse tõeliselt nauditavaks. Lena liikumised olid palju skulptuurilikumad ja proovisin temalt õppust võtta. Aitäh Lena, et olid minuga seal mediteerimas! See oli väga ainulaadne ja kindlasti tahan veel selliseid kogemusi.

Enne valgusetendust tuli pikem paus, sest kogu ajakava oli nihkes. Kuna aega oli liiga palju enne esinemist, siis närvide rahustamiseks sõin mitu kringitükki ja otsustasime Lenaga puhkama minna ArtisticFlowStudiosse. Peale puhkust tegime veel ühe peaproovi ja muutsime kava natuke lihtsamaks, et kindel olla õnnestumises. Nüüd olime valmis esinemiseks, aga kohale jõudes saime teada, et esinemine lükkub veel planeeritust 30 minutit hiljemaks. See on alati raske, kui peab ''küpsema ja küpsema'' enne esinemist. ''Teeks ära ja läheks koju!'' mõtlesin endamisi, sest oli juba pikk päev seljataga. Kell 00:00 saime lõpuks esinema. Mina panin LED-vahendid lavale ja Lena alustas LED-tiibadega tantsu. Siis tuli LED-highline kava, samaaegselt Lena tants LED-lehvikutega. Siis tulin liinilt alla ja tegime koos LED-pixelpoidega kava, mis minul läks ikka väga aia taha. Uskumatu, kui raske on teha õigel hetkel õiget liigutust, isegi kui oled seda palju harjutanud, aga ju siis mitte piisavalt. Õnneks pixelpoid on nii vinged vahendid, et lõpuks TMB logo näidates kõik ikka plaksutasid ja tagasiside oli väga positiivne. Peale esinemist viisin Lena koju ja läksin asju tagasi ArtisticFlowStudiosse viima. Alles kell 5 hommikul jõudsin Järistele magama.

Seekord sain 8 h magada, mis polnud piisav, sest kui ärkasin 12.01.20 kell 13:00, olin nagu zombi, aga oli aeg tegutsema hakata. Alole viisin redeli tagasi ja siis läksin Chryslerit parandama koos Üleviga. Kella 15st – 19ni ehk 4h saime auto generaatori pinguti ja veepumba parandatud ja veel nipet-näpet tehtud. Lõpuks oli auto jälle sõiduvalmis! 19:30 jõudsin koju ja läksin sauna, kus jäin peaaegu magama.

Kella kaheksa paiku õhtul kukkusin voodisse ja siin ma nüüd olen 13.01.20 kell 3:37 hommikul voodis, kirjutades enda elu esimest igapäevablogi. Bloginud olen ka varem – www.slackline.ee/blogi, aga igapäevaelust kirjutan esmakordselt.

Proovin uuesti magama jääda ja hommikul postitan selle ka teile lugemiseks. Ise olen erinevatest blogidest leidnud mõtteterasid ja motivatsiooni, loodan et leiate ka siit midagi huvitavat ja motiveerivat.

Aa, miks selline pealkiri? Nimelt otsustasin paastuda peale 11.01.20 söögiorgijat – kringilid, koogid jms mis kõik laual oli. Esmakordne kogemus oli enne Flow & Glow festivali 01.01.20 – 04.01.20 kella 19:00st. Paastusin 3 päeva, juues ainult puhast vett ja vahepeal limpsides keelega himaalaja soola. Selle paastumise tegi lihtsamaks toidumürgitus, mis aitas kogu süsteemi puhastada palju kiiremini 01.01 öösel. Järgneval päeval ei tundnud, et oleks tahtnud midagi süüa, kuna raske kogemus oli seljataga ja söögita päev möödus lihtsalt puhates. Kergelt pea valutas, aga võtsin seda kui toidumürgitusele normaalset järgnevat päeva! Seega 02.01.20 toitusin ainult veest ja seda ka 03.01.20, kui toimus iga-aastane LAN-party. See oli minu meelest suurim LAN-party, mis meie juures kunagi on toimunud. Meeldejäävamaks mänguks on Battlefield 1942 Omaha Beach-is bot-ide vastu. See on saanud juba traditsiooniks ja ka seekord olime 10 – 100 vastu.

04.01.20 kell 9:00 läksime koos Joosepiga paigaldama A.L.O gymni Flow & Glow festivali slackline paigaldust. Õnneks oli piisavalt abimehi ja kell 14ks oli kõik valmis. Toimusid vinged õpitoad ja rahvast oli piisavalt, isegi Soomest oli üks osaleja kohale tulnud! Seega toimus rahvusvaheline festival ja järgmine kord teatame piisavalt varakult, et saada veelgi suurem rahvusvahelisus festivalile!

Päeva lõpuks tegime kartuleid ja salatit ning nautisin enda tehtud sööki täiega. Alustades rahulikult ühe taldrikuga ja lõpetades alles peale 3ndat taldrikult. Keha hoidsin kõik endale!

Ainulaadne kogemus oli 06.01 kell 21:00, kui läksin Akrosesse slackline treeningusse. Kristjan alustas just Moby Flower jõutreeninguga. See kujutab endast kätekõverdusi kogu laulu vältel. Peale 2/3 laulust tundsin, et jõudu on kuidagi rohkem kui tavaliselt ja teadsin, et suudan laulu lõpuni teha. (See on väga kõva saavutus, kui suudad selle loo lõpuni kätekõverdusi teha!) Loo viimane kätekõverdus oli väga raske, aga tegin selle ära. Kõik plaksutasid ja järsku kuulsin, kuidas Moby Flower algas algusest peale. Enne kui Kristjan suutis selle kinni panna, alustasin uuesti, sooritades kuni 1/3 teisest laulust lisaks. Kõik olid hämmingus, küsides: ''missuguse powerbar-i pealt see jõud tuleb?'' Minu vastuseks oli, et paastu pealt!

Btw Slackline treeningud Akros võimlemisklubis toimuvad järgmistel aegadel:

Igal esmapäeval & neljapäeval Akros spordiklubis Tartus, Näituse 33.

Kell 18:30 – 19:30 » noored;
Kell 19:30 – 21:00 » täiskasvanud.

Täpsem info - http://akros.ee/treeningute-ajad


Seega naudime paastumist ja blogimist !

Tauri Animale



Lisa kommentaar

Email again: